Liigesekõhre degradatsiooni esimesed märgid
Kui liigesekõhr on kulunud, siis esialgu ei märka me tavaliselt muudatusi selle struktuuris. Mikroskoobi ja ülitundliku röntgenaparaadi abil on võimalik näha mõrasid struktuuris ja liigeseõõnsuse vähest kitsenemist, mis tähendab, et kõhrekiht on õhenenud. Samuti näeme esimesi muutusi luupinnal – hakkavad tekkima luukasvised ehk osteofüüdid.
Esimesed nähud ilmnevad ajapikku ja võivad tekkida järgmiselt:
– liigesed hakkavad valutama pärast suuremat pingutust, millega saime varem hakkama ilma probleemideta. Näiteks kui teeme füüsilist tööd, hakkame tundma valu, eriit õhtul pärast tööd. Või siis varem jooksime oma lemmikringi ilma probleemideta, kuid nüüd tunneme valu pärast igat jooksukorda. Samuti ei tohi alahinnata ilmamuutustega kaasnevat valu, kui minevikus vigastatud liigesed hakkavad valutama. See võib ühtlasi olla märk liigeste kulumisest.
– Vahetevahel tunneme äkilist valusööstu, kui teeme pärast pikalt istumist või lamamist esimese liigutuse. Võib juhtuda, et sellist liikumise algul esinevat valu kogeme ainult korra või vahel, kuid see on väga ebameeldiv. Põlveliigese korral võime pärast pikaajalist istumist toolilt tõustes tunda äkilist valusööstu ja seetõttu maha kukkuda. Seejärel pärast paari sammu valu kaob. Puusaliigese korral võib valu lüüa reie välisossa või nimmepiirkonda. Kui seda juhtub sagedamini, on tõenäoliselt tegemist artroosiga.
– Hommikul ärgates tunneme end halvasti ja kangelt, nagu oleksime olnud kinni seotud. Ei kujuta ettegi, et võiksime sel hetkel üles hüpata ja tegutsema asuda. Skeleti-lihassüsteemi tavarütmi saavutamine võtab meil kauem aega. Liigeste tavaasendisse viimiseks peame jalgu või käsi sirutama ja tegema paar harjutust.
– Pärast suurt koormust on liigesed paar järgmist päeva paistes ja valusad. Kui teeme sporti samas vanuses sõpradega ja ainult meil on pärast ühist tegevust liigestega probleeme, võib see olla märk, et meie liigesed on rohkem kulunud ja vajavad tõhusat ravi.
– Märkame, et liikumisulatus on vähenenud: põlve ei saa täielikult painutada ega hoida jalgu harkasendis nagu varem. Seetõttu on soovitatav näiteks kord kuus venitada kõiki liigeseid piirasendisse ja võrrelda, kuidas sümmeetrilised liigesed, näiteks vasak ja parem puusaliiges, neis asendites toimivad.
– Liigese kiirem kulumine võib põhjustada selle suurenemist. Kui näeme pikaajalist erinevust parema ja vasaku põlve suuruses, on tõenäoline, et suurem liiges võib olla vigastatud. Samuti on kahtlane, kui üks liiges on teistest sagedamini tursunud.
– Kui ilmneb, et liigese kuju on erinev teise kehapoole sama liigese kujust ja on märke selle moondumisest, võib ka see olla märk artroosist, kuigi me ei tunne veel valu.
– Kulunud põlveliigese esimene märk ilmneb trepist alla kõndimisel.
Kõik toodud näited võivad viidata kõhre kulumisele ja/või artroosi algstaadiumile. Sellel hetkel on viimane aeg hakata liigeste eest paremini hoolitsema. Vaata selleks liigeste hoolduse kümmet käsku.
Mine kindlasti arsti vastuvõtule, kui:
- liiges on sageli valulik ja tursunud
- liiges on kange ja liikuvus vähenenud
- liiges on suurenenud
- liigese kuju on muutunud.