Õlaliiges
Kas teadsid, et kõigist keha liigestest on just õlgade liikumisulatus kõige suurem?
Õlaliiges koosneb tegelikult kahest liigesest, mis ühendavad kolme luud: õlavarreluud, abaluud ja rangluud.
– Õlavarreluu – tavanimetusega õlaliiges on lauges liigeseaugus asuv keraliiges, mis võimaldab liigutada käsivart ette, taha ja külje peale ja samaaegselt teha ka roteeruvaid liigutusi.
– Õlanuki-rangluu liiges – asub rangluu välimise osa ja õlanuki (abaluu osa, õla kõrgeim punkt) vahel.
Liigeseid stabiliseerib mitu sidet ja kõõlust.
Hulk mikrotraumasid põhjustab sageli õlaprobleeme sportlastel, kes mängivad võrk-, korv-, käsi- ja pesapalli ja tennist ning tõstjatel, aerutajatel ja poksijatel. Õlgu nihestavad kõige enam hokimängijad ja suusatajad, see on kõige levinum raske õlavigastus.
Muid probleeme põhjustavad põletikulised haigused ja osteoartriit, mis põhjustab õlaliigese valu, nõrgestab seda ja piirab selle liikumist. Kõige sagedamad on õlaliigese pitsumissündroom ja õlanuki-rangluu artriit. Pitsumissündroomi korral puutuvad liikumisel liigeseosad tihedalt kokku, see piirab liikumist ja tekitab valu.
Õlaliigese osteoartriit algab märkamatult. Õlavalu kordumine tähendab artoosi algust 99% juhtudel. Haigust esineb peamiselt sportlastel ja töötajatel, kelle õlad saavad liiga suurt koormust. Seda esineb väga sageli ka istuva tööga inimestel, nätieks arvutitega töötavatel inimestel ja autojuhtidel. Valuga kaasneb tavaliselt liikumisulatuse vähenemine. Õlg oleks justkui külmunud.
Kui õlad on kurnatud, tuleks leida füsioterapeut, kes annab nõu õige treeningu kohta. See on väga tähtis, sest õlg on keeruline ja kompleksne liiges. Ka liigestele kasulik kompleksne toitumine võib aidata õlgu vormis hoida, eriti kui need saavad liigset koormust spordi või töö tõttu.